Banner Top
Log In

Kas eestluse suurim oht seisneb ikka suures venekeelses kogukonnas?

Kergelt saadust ei hoolita. Tihti nii räägitakse noortest, kes kergemeelselt maha parseldavad vanavanematelt päritut.  Aga näib, et ka vanemasse ikka jõudnud, mitte iga teeneline folklorist suudab mõista oma laulukeste ja ühiskonna tegelase sõnumi kaaluvahet. Isegi kogu elu olnud riigimehe proua. Küüditamisi täis, karm elu ei õpetanud.

Riiki pidada ei ole mitte kuidagi kergem kui taastada. Kui oma riigist vähegi hoolida, peab arvesse võtma päris palju asju, mis loosungitest karjuvad märksa vähem. Alles siis on lootust, et meie järeltulijad näevad Eesti Vabariigi 200.sünnipäeva.

Kui mõõta iseseisvust ja sõltumatust protsentides ning väita, et täisulatuses need mõlemad on utoopia, siis peab ka korrektselt seletama, mis osas, mispärast  ja kellele need peab üleandma. Muidu iseenesest kuidagi tulevad meelde arutlused tüdruku pool- või täisrasedusest.

Milleks oli neetud rõhujate käest raskelt saadud vabadus kohe ning jooksuga keelelegi veel pakkuda? Või põhjus on hoopis selles, et endisele orjale pärisvabadus  pakub hirmu? Et linnulaulukeste saatel  nn „osaline iseseisvus”  võimaldab ka edaspidist ei millegi eest mittevastutamist, oma raskuste ja möödalaskmiste korral kurja naabri ja riiki jäänud viienda kolonni  suunas noogutamist?

Ori on see, kes peremeheks peab veel õppima, aga tavaliselt ei taha. Kes ihaldatud kamandamise tagant ei näe ega soovi näha vastutust.

Ori on see, kes esiteks, teiseks ja kolmandaks mõtleb ainult omaenda taskule ja heaolule. Kellele mõiste „riiklik mõtteviis” on võõras. Kellel juba enam kui veerand sajandit kestnut endisest metropolist vabadus nii ei äratanudki kasvõi tilka halastustunnet oma venekeelse kogukonna vastu. Endine metropol oma poliitilisest tahtest oli meelitanud isegi mitte nemad, vaid nende esivanemad siia, Eestisse ning liidu lagunemisel reetis need elanikud, jättis nad endise liitlase(orja) kätte ilma vähemagi kaitseta. Kättemaks on magus, eks ju?

Ori on see, kes tunneb naudingut nõrgemate piinamisest, kes jätab nende lapsi ilma emakeelsest haridusest ja seega ka loomulikest arenguvõimalustest. Ori on see, kes muudab oma emakeelt venekeelse kogukonna vastaseks hävitamisrelvaks ning ei märka seda, et just sellega endaoma emakeelt ise määrabki hävingusse.

Eestluse saatus sõltub eestlastest, sellest, mis nad rahvana otsustavad ise. Omariiklust suudab alles hoida ainult hingest vaba rahvas. See, kes suudab kasvatada riikliku mõtteviisi ja ausa käitumisega põlvkonna. Kelle iseloomujooneks enam ei ole mõisaprouale näkku naeratamine ja tema selja tagant raevutsemine. Kes ei tunne uhkust ussipessa kuulumisest, jätab need kombed ning kelle käitumine annab teistele rahvastele põhjuse tema austamiseks.

Igal inimesel, igal rahval on oma algvõimalused, kannatused ja õpetused. Iga neist saab täpselt seda, mida teenib. Suure rahva naabrus on eestlastele saatuslik. Et rahvana püsima jääda, peab leidma harmoonilise tasakaalu temaga suhtlemises, võtma asjad nii nagu need on ja arendama oma elu teisi austades ja kogu oma elanikkonna ühishuve ning inimväärikuse kaitstes.

Tark ei otsi sõpru kaugelt  sõdides lähimaga.

Добавить комментарий