Banner Top
Log In

Vene kool Eesti riigis. Mis suunas liikuda edasi?

Elu näidanud ja uuringud kinnitanud, et Eesti riigi kooliharidus vajab segregatsiooni. Enne ettepanekute tegemist peab valgustama veel kaks asjaolu: kui kaugele, mis vanusepunktini on mõistlik seda lahkuhoidmist pidada ja mispärast ei tasu vene haridust Eestist lõplikult välja pressida?

Alustan viimasest: „Ära sülita kaevusse …“

Nii koolieas kui ka hiljem mul õnnestus lähimalt tutvuda vene parimate teadus- ja pedagoogiliste traditsioonidega. Ja isegi isiklikult langeda nende ohvriks. Kindlasti läbisin täies mõõdus ka asja negatiivset külge. Kuid alati leidus inimesi, kes tulid vastu ja aitasid välja õudusest.

Olen sügavalt veendunud, et igas end austavas ühiskonnas igal lapsel, igal noorel peab olema võimalus teadmisi ja arengut saama nii palju kui tema isiksus vajab. Ning samas peab pidevalt hoidma igale lapsele nähtavaks võimaluste perspektiivi, et seda vajadust äratada ja arendada.

Just see, mitte lõpmatu lapse paitamine elementaarharjutuste täitmise eest etteantud skeemide järgi, on ja jääb üheks tähtsaimatest koolisüsteemi kohustustest. Õppeprotsess peab kõigepealt arendama.

Mis toimub Eesti hariduses? Koolikavade euroopastamisega oleme jõudnud sinna, et nüüdsest abituriendist ei ole võimalik korralikku inseneeri välja õpetada. Liiga tihti pole muud kui palju ambitsioone ja tühjus silmis. On tunne, et oma töö eesmärgiks paljud peavad rohke ja sujuva õigekeelsuse vulinaga ebakompetentsuse varjamist.

Eeldan, et kui praegune testimismood, lihtsustatud nõuded ja pinnapealsete polüglottide masstootmisele kippumine põruvad ometi väljaspool ümbritseva reaalsuse vastu, Eesti hariduse taastumine saab leida hea alternatiivi kõigepealt vene haridusest. Juhul kui me suudame selle siin alles hoida, ei keela neid traditsioone vene õppekeelega koolides ega tõkesta täiendamist-arendamist, mida Venemaa niigi tasuta välismaisetele vene koolidele pakub.

Mis oleks vene ja eesti kohtumispunkt?

Kõigepealt, lähtuma peab järgmistest teaduslikult tunnistatud faktidest:

  1. Kogu maailmas koolikavade koostamise eesmärgiks on lastele parimate arengu ja harimise võimaluste loomine. Meil Eestis kõne all on kahe keeleliselt erineva kogukonna laste haridus. Slaavi ja soome-ugri mõtlemistüübid on teineteisest lingvistiliselt nii kauged, et ühiste õppekavade efektiivsusest juttugi ei või olla. Küsimus on vaid selles, keda lastest väärastada rohkem, keda vähem. Tehtud otsused ja nende igapäevane täitmine ei jäta ruumi kahtluseks.
  2. Vene õpilaste üleviimine eestikeelsele õppele nende arengu ja teadmiste omandamise kahjustamata on võimalik ainult piisavalt kujunenud isiksuse ja põhjaliku keelelise ettevalmistuse tingimuste täitmisel.

See tähendab, et õppeprotsessi pööramine on võimalik mitte varem kui kaheksandast klassist. Kuni selle hetkeni peavad olema kindlustatud kõik tingimused maksimaalselt võimaliku isiksusearengu läbiviimiseks. Üldjuhul last arendama peab kodukeeles. Eesti keele õpe nooremas vanuses ei tohi olla pealetungiv ega mingil määral last ja tema lähedasi riivama.

Kuidas paremini läbiviia seda väikelaste õpet? Noh, vist siin peabki ühendama kriitiliselt vanad võtted kümbluspraktika elementidega.

Kuidas siis, emakeelse arengu prioriteedi tingimustes, mida lapsevanemad ka nõuavad, tagada eesti keele kindel valdamine põhikooli lõpetamiseks?

Ainus võimalus on muuta õppeprotsess (eesti keele õppetundide raames) põhikooli kahel viimasel õppeaastal, seega 8. ja 9. klassides. Sel ajal traditsioonilistele õppemeetoditele peab lisama eesti keele funktsionaalne õppekursus. Lastele peab selgeks õpetama mõtlemisviisid, mis on päris kauged neile omastest. Just sellest vanusest alates seda õpet on võimalik läbiviia nii, et soome-ugri ja slaavi mõtlemismustrid ei läheks nende peades segi.

Reaalselt jutt on sellest, et anda lastele needsamad võimalused, mis on loomulikud kahekeelsetes perekondades arenenud lastel. Ning nüüd seda teha saab vältides neid vigu, mis on vältimatud loomuliku kahekeelsuse tingimustes.

Laialt levinud ekstensiivõpe oma pealetungiga teeb lastest eesti keele vihkajaid ja vaimusante. Üldkasutatavad tavametoodikad olid loodud tavalisele kooliõppele: kes saab viie ja kes kahe – jääb õpilasele endale valima. Ja siis kasvõi aameniga unusta! Nüüdsetes vene õppekeelega koolides õpilastele esitatavad nõuded välistavad sellist suhtumist, seega nenede meetodite asemele peab midagi muud leidma.

Eesti keele õpetajatele abiks peab looma ja koolides rakendama hoopis teise õppetehnoloogia, mille käigus saab kõik uued eesmärgid saavutada, õppekoormused langetada normi.

Minu isiklik, enam kui 20-aastane praktika on näidanud, et kõik see on võimalik, kõik on reaalne.

Jah, selle tehnoloogia masskoolis rakendamiseks vajaliku süsteemi ülesehitamine ja elluviimine võtab aega, aga mitte nii palju, kuna kõik alused eesti keele õpetamiseks on valmis. Jah, sellele kulub ka mõni raha, aga mitte see, mis läheb lihtsalt kellegi taskutesse.

Ei tasu unustada, et eesti koolinoortele vene keele õpetamisel tõusevad, nagu peeglis, samad raskused. Lihtsalt vene keel ei ole kohustuslik ega sellest keegi veel valusalt karju. Ühe lahenduse leidmine saab vajaduse korral ka peegelsuunas lasta….

Ning lõpuks natuke pakutava õppeskeemi põhimõtetest.

Eesmärgiks on eelkõige eesti keele loogika, mõtteviisi ja keelestruktuuri omandamiseks mõeldud infotehnoloogilise õpikeskkonna loomine. Seda võib kasutada nii iseseisvalt kui ka abivahendina.

Aluseks võetakse õpilaste emakeelne, vene lause ning teatud järjestikus, samm-sammult selle sisse juurutatakse eesti elemente, asendades nendega esialgseid. Uusi elemente harjutatakse õpilastele emakeelses kontekstis.

Esioskuste arendamiseks ja vilumuste kinnitamiseks täpsete grammatika reeglite asemel on kasutusele võetud lihtsustatud skeemid. Põhiskeem on võetud erivajadustega laste pedagoogikast.

On oluline ka väga ettevaatlik pöördsõnade kaasamine, kuna esile tuleb eesti ja vene keelte rektsioonide erinevus.

Õpe toimub dünaamilises dialoogis arvutiga. Peamiseks eesmärgiks on keelevaldamise korrastamine, selle tugiskeemi ülesehitamine, tähtsate peensuste omandamine. Keele õpetamine peab saama süsteemiliseks.

Üleminek süsteemilisele õppele on ülitähtis, ning kõigepealt ka eestlusele, sest juba aastaid kestev suure rahvamassi vulgaarne eestistamine mõjutab hukkavalt just eesti keelt.

Siin peab osutama Narva Eesti Gümnaasiumi juhtumile. Sealsed pedagoogid tunnevad väga hästi, mis neile tähendaks ühinemine ühe katuse alla koos kasvõi parimate kümblustulemustega, aga ikka vene kooliga. Tekiks juhtimatu keelte ja mõtlemismustrite segu, mis mataks nii vene kui ka eesti laste tulevikud.

On õige aeg ületada see liigagi veninud vale, mida enam ei usuta, et leida tõde, mida veel ei mõisteta.

Eesti Päevaleht (EPL), проигнорировано

Добавить комментарий