Banner Top
Log In

Mida paljastab müra?

Müra kahjustavast mõjust inimtervisele on teada laialt ja päris ammu. Igalpool maailmas ning aastakümneid müra põhjalikult mõõdeti, uuriti, konverentse kokku kutsuti, avalikust teavitati. Ning jätkatakse samas vaimus. Mis puutub Eestisse, NSV Liidu koosseisus de facto oleku ajal siin kehtisid kõik normid, seadused, СНиПid ning menetluskorrad, millede väljatöötamisel neid uurimistulemusi kasutatud oli.

Kõik me elasime rangema režiimiga ühiskonnas, kus norme ja seadusi enam-vähem järgiti ning isikute erainitsiatiiv oli väga madalal tasemel . Seetõttu müraga seotud suuremaid probleeme tekkida ei saanud põhimõtteliselt, väiksemaid aga operatiivselt lahendati järelevalve korras.

Kuna kõiki mehaaniliste võnkumistega seotud küsimusi (sh infra-, ultra-, kuuldva heli ja vibratsiooni) käsitleb väga spetsiifiline teadusharu nimetusega „akustika“ ning tollane süsteen suutis hoida kogu seda ala kontrolli all, ei olnud vajadust koolitada akustikuid nii massiliselt kui, näiteks, raamatupidajaid või insenere. Ehitusinsenerid said aga akustikaalast infot kergendatud kujul, nii öelda, teadmiseks. Veel vähem tähelepanu pöörati nendele tehnilistele küsimustele tulevate rahva tervise kaitsjate, sanitaararstide väljaõppe käigus. Kui ehitusinsenerid pidid valdama teemat Ohmi seaduse keskkooli tasemel, siis arstidele see oli puhas illustratsioon. Nii et see teadusharu, mida peetakse väga eraldiseisvaks ka tehnika ja füüsika valdkondades, laiema ühiskonna silmis oli alahinnatud algusest peale. Praegustes terminites, liiga vähe reklami. Aga pidigi olema varjus: lõviosa selle uurimisalast on strateegilise tähtsusega temaatika.

Müra on see, millest igaüks teab kõike ja samas ei tea mitte midagi. Nagu tuumaelektrijaamadega: kõik koras kuni kõik toimib, aga mis teha kui plahvatama läheb? Üldjuttudest abi ei saa.

Mis muutus pärast NSV Liidu lagunemist? Juhtusid demokraatia, erainitsiatiivi pööritav kasv ning maa ja rajatiste kaubaks kuulutamine. Samas kõik spetsialistid ja muud seotud isikud kandusid paugupealt ühelt mängupõllult hoopis teisele. Sellele seadustikule ja normatiivide kogumikule, mis on välja kujunenud põhimõtteliselt muudes tingimustes ning paari-kolme põlvkonna eluaja jooksul.

Müra tekib seal, kus on midagi korrast ära. Seda on võetud kasutusele defektoskoopias. Kahjuks, majanduses tehtud vead arenevad müratekitavateks defektideks suuremas osas takkajärele. Alles siis, kui kavad vastuvõetud, finantsid kulutatud, defektid arenenud ning prognoosimull lõhkenud. Rahvas mõni aeg veel kannatab ja alles siis hakkab torisema. Nii et müraprobleemide arenguprotsessi analüüsimise üheks aluseks võib võtta Tallinna linna mürakaebuste statistika (Tallinna Tervisekaitsetalituse andmed). Mida see näitab?

Joonisel 1 aastate kaupa on toodud põhjendatud mürakaebuste arvud. 2009.a andmed piirduvad kuupäevaga 20.11.09 (samuti ka alljärgnevates viidetes), nende põhjendatuse kohta andmed puuduvad ning suure tõenäosusega võib oodata selle aasta üldarvu jäämist eelmise aasta tasemele. On selgelt näha, et kaebuste järsk kasv algas hilinemisega kuni 10 aastat majandustõusu algusest. Mispärast aastal 2006 statistika näitab maksimumi, millele järgneb langus?

Selleks on mitu põhjust. Umbes samal ajal leidsid aset esimesed majandusraskused, ning kõigepealt transiidis ja ehituses, mis iseenesest on väga mürarikkad tegevused. Teiseks, aastani kuni 2007 korduvad kaebused olid vaid üksikud. Ülaltoodud andmed ei kajasta korduvaid kaebusi, mis viimase kahe aastaga said massilisteks ning kirjavahetused tohutult paisusid.

  1. aastal sai selgeks, et võrreldes varasemate aegadega, kaebajat enam ei rahulda viisakas vastuskiri meetmete rakendamise lubadustega. Vana karistusskeem ei toiminud, uut tervisekaitsetalitustel ei olnud. Tagantjärele selgus, et terve rida tõsisemaid kaebejuhtumeid võtsid oma alguse tänu just tervisekaitse vigadele.

Kuus kuni kümme aastat enne seda meie tervisekaitsjad olid mitmesuguste sõnastustega kooskõlastanud terve rida detailplaneeringuid ja ehitusprojekte, mida just võimalike müratagajärgede tõttu teha ei tohtinud. Nüüd projektid realiseeritud, liisingud võetud ning tuttavad kooskõlastused bumerangiga tagasi tulnud. Enda vigade või lähinägelikkuse tunnistamise asemel nüüd käib kaebajate demagoogias uputamine. Viimased kaks aastat see tendents võtab hoogu ning mõnes asjas kirjade arv on ületanud juba 30-40 piiri.

Kas tõepoolest esmakordsete mürakaebuste arv on langenud? Üldiselt, jah. Selleks on kaks põhjust: majanduskriis ja elanikkonna väsimus, kes on selgeks õppinud, et jaanalinnu kommetega kõik asjad vussi keeranud ametnikelt abi ei saa. Kui kauaks see kasvuprotsess on pidurdunud? Vaevalt kauaks: majanduse elavnemisega ning vajalikke meetmeid rakendamata ruttu taastuvad liiklus- ja tööstusmüra, teostuvad uued projektid ja planeeringud, paljud neist vastuolus akustika põhireeglitega.

Näiteks, Tallinnas Virbi tn 10 detailplaneering, mille kohaselt tohutu liiklusega automagistraali juurde on kindlasti vaja elamut. Müravastasteks meetmeteks on pakutud mitmekordseid klaaspakette ja abstraktset müraseina, mille rajamisega kaob tavainimese ligipääs sealsamas paiknevale bussipeatusele.

Lutheri kvartalisse, mis ühe servaga asub Tallinna Lennujaama maandumiskoridori madalama osa all, on kavas ehitada kuni 12-korruselised elamud. Samas Lennujaamal on heakskiidetud uus detailplaneering, mille teostamisel reisijate arv võib kasvada kuni 2,5 mln (2006.a see oli 1,5 mln). Pikendatakse oluliselt lennurada, mis võimaldab suuremate ja raskemate lennukite teenindamist. Ei tasu unustada ka Lutheri kvartali naabrusest raudteeharu ning Tallinna Trammi ja Edelaraudtee depoodega.

Sel suvel oli vastu võetud ka Kopli liinide ja lähiala detailplaneering. Ilus koht ja ilus projekt. „Unustatud“ on aga üks pisiasi: keset seda ala paikneb raudteharu, mis viib otse Balti Laevaremonditehase territooriumile ja sadamasse ning mida kuskile nihutada plaanis ei ole. Mõned elamud on planeeritud lähem kui 30 meetri kaugusele selle haru rööbastest. Tekib küsimus: mis teha kui võtab hoogu majandustõus, mida me kõik väga ootame? Kas evakueeirda sealt elanikud või sulgeda tehas ning töötajatele luua sotsiaalkohad?

On valminud Tallinna linna mürakaart. Teoreetiliselt sellele peab järgnema müravastaste meetmete rakendamine. Kas need ja mitmed analoogsed planeeringud on loodud hädavajaliste arvu suurendamiseks?

Kujunenud anarhhilisest olukorrast on võimalik ainus väljapääs: müravaldkonna üleandmine ametitelt selle ala spetsialistide otsese kontrolli alla.

Журнал „Inseneeria“ к публикации принял 2012 , но так и не опубликовал

Добавить комментарий

error: Контент защищен авторским правом!
ru_RURussian
ru_RURussian